Mari-Liis Roos – külalisena bändist Lamp Maria Hansar – külalisena bändist Ljudmilla & The Joy Tears Liina Vahtrik – külalisena bändist Ljudmilla & The Joy Tears Katrin Essenson – külalisena bändidest The Moustache, Force Majeure ja Ljudmilla & The Joy Tears Liina Keevallik – külalisena bändidest Force Majeure ja Big Bäng Klaire Kolmann – külalisena bändist Force Majeure
Kirju daamide seltskond plaanib salvestada oma uhiuue plaadi tarvis ka uhiuue muusikavideo. LokaalRaadio käis nendega lähemalt tutvumas.
Olete seni teinud... kõike muud... Mis sundis teid veel selles eas mikrofoni haarama?
Vahtrik: Essekas käskis. Roos: No aga selline iga on just parim ju. Mikrofoni haaramiseks või ükskõik milleks muuks, mida oled teinud seni või mitte kunagi. Hansar: Kui ma noor olin, siis mikrofone veel ei olnud. Haarasin esimesest võimalusest. Kolmann: Sel korral juhtus nii, et helilooming leidis minu. Keevallik: Vastupandamatu tung valjuhääldajate järele. Olen eluaeg pidanud endast targematele kõrva sosistama (ameti veidrused…). Nüüd, mikrofoniga, on teine tera, kõik on ilusti kosta! Essenson: Mis mikrofon…? Kui juba, siis tahan veelgi rohkem. Kitarr on minu jaoks märksa võimsam pill. Aga, mis te selle sobiva ea all täpsemalt silmas peate? Et keskiga või? Numbreid silmas pidades pole ju veel isegi poolele teelegi jõudnud. Kes mind keelata saab …olemast näiteks vana rokipeer. Ma ise naeran ikka kõige viimasena, kui mu mälu mind ei peta.
Kuidas teie eas ja nii erinevate isiksustega bändis läbisaamine on?
Vahtrik: Mina ei tea midagi. Roos: Suurepärane. Arvatavasti just tänu meie eale ja erinevusele. Hansar: Iga on alla 35-aastaste probleem. Kolmann: Ma parem sellele küsimusele ei vastaks. Keevallik: Eks ta keeruline on. Kellelgi ei ole enam aega, ja kui on, siis tahetakse ennast ju ruttu välja elada, muude toimetamiste vahel… Ja teiste kuulamisele eriti aega ei jää. Lahendasime selle olukorra labase tehnilise nipiga: võtsime monitorid ära, et teiste hääli ikka ka kuulataks. Eriti keerulistel juhtudel panime isegi klapid pähe, et ehholaaliat (s.t. oma hääle kaja nautimist) vältida. Tulemus oli hea. Tegelikult ju kõik kenad inimesed, nii et kurta ei saa, ja lõppkokkuvõttes on arusaadav, et nokkimisi tuleb ikka ette. Mis easse puutub, tõsi, ega seda endisaegset särtsu enam ei ole, aga ma arvan, et selle plaadi puhul tuleb see isegi kasuks, sest nii on ausam ja publik paistab ka väsinud. Essenson: Siin oleks vist vaja mainida, mis õhkkond meil valitseb… Atmosfäär on ärev, teinekord suisa pöörane, mis mõnikord mõjub vabastavalt või isegi lunastavalt. Eks ta lihtsam on, kui igal ühel oma pill. Samas kui keegi tahab teise pillil mängida, lähevad egopurikad teinekord kaklema. Peale kaklusi on aga õhk jälle märgatavalt puhtam. Ja, mis põhiline, et kui toimub kontsert või mõni muu ülesastumine, on senimaani ikka kõik kohale tulnud.
Mida see teie elus muutnud on?
Vahtrik: (vaatab lakke) Roos: Kõike ja mitte midagi. Hansar: Mitte midagi. Endiselt omaette ei ümise, ainult koos teistega. Kolmann: Uudishimu, mis toimub stuudiote suletud uste taga, sai vaigistatud. Keevallik: Uhkeks olen läinud, muud seni midagi. Essenson: Näiteks, kui ennevanasti olin kohustuslikus korras koorilaulja, siis nüüd on mul vabatahtlikult võetud soolod. Miski areng on ju märgatav.
Kas keegi teist tahab muusikuna kuulsaks ka saada?
Vahtrik: Ha-ha! Roos: Paha ju ei teeks, aga kui ka ei saa, siis lusikat vast kohe ikka nurka ei viska. Hansar: Tahaks lihtsalt kuulus olla. Kolmann: Pigem ei. (Või siis jah. Tahaks välismaale saada.) Keevallik: Ikka, siis saab hinda kruvida. Kuulus on ju kallis! Kallid kuulsad, tehke ruumi! Essenson: Kui kuulsus võrdub raha, siis rikkaliku töö eest võtan raha meelsasti vastu.
Kes on teie eeskujud muusikataevas?
Vahtrik: (naerab) Roos: Ei taha kedagi piinlikku olukorda panna, seega jätan nimed mainimata. Hansar: Pipi ja Buratino. Kolmann: Kõik säravad tähed. Jah just, kõik. Keevallik: Verdi, Liina Vahtrik jt. Essenson: Jälle need eeskuju jutud. No ei ole eeskujulik inimene. Aga neid on palju, kes mulle huvi pakuvad, et mida nad teevad ja kuidas neil läheb ja kuidas nad mõjuvad: Stereo Total, Alla Pugatšova, Chicks on Speed, Depeche Mode, Bob Dylan, The Residents, Arcade Fire, Arvo Pärt, Diamanda Galas, The Moldy Peaches… ja paljud teised.
Üminaooper „Reini Kuld“ 28. mail kell 20.00 Kanuti Gildi SAALis …kui lähtuda sellest, et keel on arusaamatuste allikas... tundub, et ümiseda oleks mõttekas. Lustakas on panna kätte ka näpiknukud... et lugu müüks, ja proovida ühte lõiku maailma kõige pikemast ooperist.
Mart Kampus 19. aprillil 2009
“the history of hysteria” 28. mail kell 21.00 Kanuti Gildi SAALi Keldris oleme 3 kohalikku naist. muud tööd praegu pole. käime keldris koos. teraapia mõttes. verine 20. sajand on seljataga. elu on hüsteeriline. appi. appi. appi.
Maike Lond, Riina Maidre ja Eva Klemets
„Car Wars“ Erki Kasemets ja Polügoonteater. 29.mail kell 18.00 Kultuurikatlas Polügoonteatri asju tegelikult ei olegi võimalik ette näha, seda mitmes tähenduses – esiteks on iga etendus kordumatu ja ühekordne projekt koos oma kontseptsiooniga, teiseks tekib iga sündmus lõplikult kohapeal ja on mingis osas osalejate – ka vaatajate tekitada. Sel korral siis: autovaatlus kui linnuvaatlus.
Erki Kasemets
Meat Waits 29. mail kell 18.30 Kultuurikatlas Üks südantlõhestav ühe-mehe mürabluesi-orkester!
Taavet Jansen
Weekend Bass Guitar Trio 29. mail kell 19.30 Kultuurikatlas …et kui teeks kontserdi, kus mängiks mingeid muid pille, mitte kitarre. Ja ei suutnud muud välja mõelda, kui... ansambli Weekend Bass Guitar Trio.
Tõnis Leemets & Weekend Guitar Trio
BF uue plaadi esitluskontsert ja Phlox 29. mail kell 20.30 Kultuurikatlas BF (Beggars Farm) ei lase ennast lõdvaks ega luba seda ka publikule. Armastab provotseerida. Ja improviseerida. Ettearvamatult. Näiteks õhupallide, pisikeste pasunate või sürrealistlike/harmooniliste vokaaletteastetega. – MKDK – Phlox aga ütleb enda kohta: „Me oleme parim leiutis peale viilutatud leivatooteid.“
Lippajad 29. mail kell 23.00 Clazzis, Vana turu 2 Lippajad on ablas elusolend, kes neelab hommikusöögiks krautrock’i, lõunaooteks jazz’i, lõunaks avangard-eksperimentalismi ja õhtusöögiks klassikat, mille kõrvale juuakse ohtralt hetkeloominguveini; öösel veel rüüstatakse elektroonilise muusika külmkappi. Kontserdil saab hea kuulaja lisaks peekrile hullutavale improvisatsiooniveinile aga kindlasti suutäie filet de fusion’i või vähemalt soolase psühhedeeliatikuvõileiva.
LokaalRaadio… on madala võimsusega eksperimentaalne raadiokeskkond, mille tegevused võib koondada mõiste alla – raadiokunst /radio art/. LokaalRaadio tegeleb meediaprogrammiga konkreetses kontekstis, edastab vajalikku lokaalset infot ilma hariliku ringhäälingu poolt ettekirjutatavate piiranguteta. Seda kõike vajadusest jõuda kuulajani/vastuvõtjani tsensuurivabalt ning edastada infot, mis viibib või puudub konventsionaalsete reeglite jäikuse tõttu; olgu selleks siis näiteks piiratud eetriaeg või teema pealtnäha vähene päevakajalisus laiemas kontekstis. Kuuldavasti on see Eestis esimene omalaadne lokaalselt toimiv kunstiline raadio ning juhtumisi võib LokaalRaadiost vajadusel kujuneda ka Raadio Lokaal. Maikellukese päevade festivali ajal levib raadio otse-eetris vaid Kultuurikatlas.
Nadežda Tšistjakova LokaalRaadio
LokaalRaadio puhul on esmakordne see, et tegu on radiofoonilise, eksperimentaalse kunstiga, mis ei pretendeeri ei millelegi muule kui sellele, mis ta parasjagu on. See tähendab – ta pole muusikakanal ega uudistekanal ega spordikanal, vaid lihtsalt raadiokeskkond, kust tuleb erinevat teksti ja helisid…
Raul Keller LokaalRaadio
Esimesed Hääled, keda LokaalRaadio siinkohal edastab, kuuluvad Mauri Ortodoksse Raadio Ristisõja Kollektiivile, kelle tekstid on publitseerinud New Yorgi Liberaalne Raamatuklubi:
Enesele täies mahus aru andes, et igasugune kunstiga seotud manifesti kirjutamine tänasel päeval võib seda kirjutanud persooni või rühmituse ainult põhjatusse kuristikku kukutada, ja eks ikka selle sama kibeda iroonia tõttu, millele püütakse vastanduda – siiski, deklareerime ilma kõhklusteta (ilma liig pikalt mõtlemata ja kaalumata), et rajame VAHETU ‘liikumise’. Seda tehes tunneme end eriti vabalt, sest kavatseme praktiseerida Vahetut Toimimist salaja, selleks, et vältida kõiksugust vahendamisega kaasnevat saastatust. Avalikult me jätkame oma tööd reklaamimajanduses, raadios, kirjasõnas, muusikas jne, kuid privaatselt loome midagi muud – midagi muud, mida jagada vabalt, kuid mida kunagi ei tarbita passiivselt; midagi, mille üle saab avatult diskuteerida, kuid mida võõrandumise agendid ei saagi kunagi mõistma; midagi, millel ei ole mitte mingisugust kommertslikku potentsiaali, ometi on sellel väärtus, millel ei ole hinda; midagi varjatut, ja ometi on see meie igapäevaelu kangasse täielikult sisse põimitud.
M.O.R.K. ehk Mauri Ortodoksse Raadio Ristisõja Kollektiivi koosseisu kuuluvad: Peter Lamborn Wilson, Smiths’ide Armee (Dave, Sidney, Max), Hakim Bey, Jake Rabionwitz, Thom Metzger (Mauri Teaduse Monitor), Dave Mandl, James Koehnline. New Yorgi Liberaalne Raamatuklubi, kes keeldub maailmast loobumisest, peab vajalikuks ära märkida, et sõna ‘liberaalne’ ei viita ‘Liberaalsusele’ ega Liberaalsele Parteile! Liberaalne Raamatuklubi loodi aastal 1949, kui ‘liberaalne’, liberaalsus’ tähendasid ANARHISTi.
